|
Tänapäevases mõistes professionaalseid metallikunstnikke on ette valmistatud veidi üle ühe pika inimelu. 2002. aastal möödus meie ehtekunstnike baasõpetajate õpetaja Albert Hanseni sünnist 100 aastat, igal sügisel tähistame teise olulise eelkäija Ede Kurreli (sünd. 1909) sünniaastapäeva temanimelise preemia üleandmisega. Meie galeriis esindatud kunstnikud on lõpetanud praeguse Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala, enamus töötab Tallinnas. Kuna EKAs on õppinud ka tudengeid Lätist ja Leedust, on suhted siiani säilinud – meile toob oma loomingut ka üks Läti huvitavamaid ja tuntumaid ehtekunstnikke Guntis Lauders, Eestisse on elama ja tööle jäänud mitmed Leedu kunstnikud (Adolfas Shaulys, Viktorija Lillemets, Juosaz Bertashauskis). A Galerii müüb ligikaudu seitsmekümne erineva kunstniku töid. Lai on ka vanuseline diapasoon. Head klassikalist filigraani pakuvad vanema põlvkonna ehtekunstnikud Aida Lippin ja Vaida Suits , filigraani arendust koos vääriskividega Õie Kütt. Neist järgmine põlvkond eelistab klassikalisi kullassepatehnikate võtteid ja ehete komponeerimist originaalsest kivist lähtuvalt (Tea Vellerind, Ive-Maria Köögard, Mair Hääl, Raili Vinn) või töödelda hõbedat faktuuride ja kujundite esiletoomise läbi (Kaie Parts, Aino Kapsta. Võib eristada taditsiooniliste võtete baasil väljatöötatud käekirju Kaie Partsi baroksed põimingud, Aino Kapsta faktuuririkas sulatus, Irene Jürna pitsilised saagimismustrid, Ane Raunami peen kohrutus ja graveering, Mai Pärtelpoja ja Krista Laose traatkudumid , Harvi Varkki ja Anne Roolahe valatud figuurehted, Andrei Balashovi valatud fantaasiad, Adolfas Shaulyse diskreetne niellokasutus. Uutele tehnoloogiatele on rajanud oma stiili mitmed disainerliku mõttelaadiga kunstnikud: Katrin Amos - lasetrükk hõbedal, Ülle Kõuts - metallide abielu ja galvaniseeritud dekoor, Anneli Tammik - fotosöövitusega valmistatud terasehted. Uudset materjalikäsitlust ja materjale on vitriinidesse lisanud mitmed noorema põlve kunstnikud (Kertu Vellerind, Katrin Veegen, Argo Männik, Merle Kasonen jpt). On kunstnikke, kes toovad galeriise ainult unikaalloomingut nii idees kui ka teostuses ja neid, kes on välja töötanud oma seeria, mida ka tuleb pidada unikaalseks, sest enamasti on see valmistatud kunstniku enese kätetööga. Unikaalseks tuleb pidada ka galeriid ennast, mis ühtaegu näitusena esitab läbilõike tarbijale pakutavast ehtekunstist ja kunstnikest, mis on vahelüliks kunstniku ja muuseumi ning kunstniku ja kollektsionääri vahel.
Kunstnike kohta saab lähemalt lugeda siit.
|